Projekti eesmärk on tugevdada Eesti noorte digitaalset kodanikuaktiivsust, demokraatlikku osalust, sotsiaalset sidusust ja säilenõtkust. Programm koosneb neljast omavahel seotud etapist: noorte dialoogilaborid vähemalt 12 koolis, Noorte Mõttekoda Tallinnas, Kodanike säilenõtkuse häkaton Tallinnas ning lõpetav Üle-eestiline Noortefoorum „Ma kuulun siia!” Narvas. Häkatoni kolm võidutööd arendavad noorte juhitud algatusi, mis keskenduvad faktikontrollile, meediakirjaoskusele, propaganda ja valeinfo äratundmisele, kriitilisele mõtlemisele ning vastutustundlikule osalemisele veebis.

World Café dialoogi, kaaslaste õppe, ekspertide töötubade, arutelude ja disainmõtlemise kaudu uurivad noored sotsiaalmeediat, tehisintellekti, valeinfot, välist infomõjutustegevust (FIMI), polariseerumist, veebiturvalisust ja jätkusuutlikku arengut ning arendavad selleks praktilisi lahendusi. Programm ühendab need teemad haridus- ja tööhõivevõimalustega, vaimse tervisega, sotsiaalse kaasatuse, kogukonna osalusega, rohepöördega, ettevõtlikkusega ja üleminekuga eestikeelsele haridusele.

Sihtrühmaks on 13–26-aastased noored vähemalt kümnest koolist ja noorteühendusest, esmajoones Tallinnas ja Harjumaal, Tartus ning Ida-Virumaal, sh Narvas. Prioriteediks on eesti- ja venekeelsed noored, vähese eelneva kodanikuosaluse kogemusega noored ning vähemate võimalustega noored, sh need, kes soovivad naasta hariduse, koolituse või tööhõive juurde.

Projekti eesmärk ja põhiülesanded

• Tõsta noorte teadlikkust valeinfost, väärinfost ja FIMI-st, propaganda äratundmisest, tehisintellektil põhinevast sisust ja deepfake’idest ning veebiturvalisusest.
• Arendada kriitilist mõtlemist ja faktikontrolli oskusi, sh allikakriitikat ja digitaalsete kontrollivahendite kasutamist.
• Toetada demokraatlikku osalust, ühendades noorte mured ja ideed konkreetsete ettepanekutega otsustajatele.
• Kaasata erineva keele-, piirkondliku ja sotsiaalse taustaga noori, sh vähemate võimalustega noori, pöörates erilist tähelepanu poiste ja noormeeste kaasamisele ning tüdrukute ja naiste võrdsele osalusele.
• Luua jätkusuutlik mudel noorte osaluseks ja digikodakondsuse edendamiseks, mida saab tulevikus korrata.

Programm

Oodatavad tulemused

• Osaleb kokku ligikaudu 1000 noort dialoogilaborites, 100 osalejat mõttekojal ja 100 osalejat häkatonil.
• Valmib vähemalt 10 koolikokkuvõtet ja konsolideeritud raport noorte murede, ettepanekute ja testitud meetoditega.
• Vähemalt 5 praktilist soovitust jõuab omavalitsuste, riigiasutuste ja noortevaldkonna partneriteni.
• 200 noort jätkab ideede arendamist projektijärgses mitteametlikus võrgustikus.
• Tugevneb noorte oskus tuvastada valeinfot, kasutada faktikontrolli meetodeid ja osaleda teadlikult digitaalses ja ühiskondlikus elus.

Projekti toetavad British Council’i Digital Citizens programm, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna linn ja Euroopa Komisjon.

„Noorte säilenõtkus ja demokraatiahariduse edendamine” on mitteformaalse õppe ja noorsootöö projekt, mille eesmärk on suurendada 14–26-aastaste noorte teadlikkust demokraatlikest väärtustest ja ühiskonna toimimisest ning arendada nende võimet toime tulla ühiskondlike ja infokeskkonna väljakutsetega.

Projekt koosneb neljast omavahel seotud etapist: kolm mitteformaalse õppe koolitust, Mõttekoda, noorte osalus- ja demokraatia hackathon ning noorte kogukonnaalgatused. Tegevused liiguvad loogiliselt teadmiste omandamisest praktilise rakendamiseni — koolitustel omandatud teadmised süstematiseeritakse Mõttekojas, arendatakse edasi hackathon’il ja viiakse ellu kogukonnaalgatuste kaudu.

Tegevused toimuvad interaktiivses vormis: simulatsioonid, grupitööd, arutelud ja praktilised ülesanded. Erilist tähelepanu pööratakse erineva keele- ja sotsiaalse taustaga noorte kaasamisele.

Projekti eesmärk ja põhiülesanded

Projekti eesmärk on arendada 14–26-aastaste noorte demokraatlikke osalusoskusi, kriitilist mõtlemist ja säilenõtkust läbi mitteformaalse õppe.

Põhiülesanded:

• Tõsta noorte teadlikkust demokraatlikest väärtustest, valimisprotsessidest ning inim- ja kodanikuõigustest Eesti kontekstis, samuti kohaliku omavalitsuse rollist ja noorte osalusvõimalustest.
• Toetada noorte võimekust mõista ühiskondlikke protsesse, kohaneda muutustega ning osaleda teadlikult ja aktiivselt kogukonna- ja ühiskonnaelus.
• Arendada eneseväljendus-, argumenteerimis- ja koostööoskusi ning toetada noorte valmisolekut osaleda konstruktiivses dialoogis.
• Luua noortele võimalused oma ideede arendamiseks ja süstematiseerimiseks Mõttekojas, nende edasiarendamiseks hackathon’il ning rakendamiseks noorte kogukonnaalgatuste kaudu.
• Kaasata erineva keele- ja sotsiaalse taustaga noori, sh vene keelt kõnelevaid noori, ning suurendada tüdrukute ja noorte naiste osalust.

Programm

1. etapp – Ettevalmistus (juuni–juuli 2026)

Partnerite ja sidusrühmade kaasamine, tegevuste sisu täpsustamine, kommunikatsiooniplaani koostamine ning osalejate sihitud värbamine Tallinnas, Maardus ja Paldiskis.

2. etapp – Kolm mitteformaalse õppe koolitust (august–oktoober 2026)

Igal koolitusel osaleb kaks eksperti ja üks moderaator. Koolitajate hulka kuuluvad Nellika Valder (Valimisteenistus), Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskus), Stella Saarts (Riigikantselei), Lianne Teder (Tallinna Ülikool) ja Maia Klassen (Tartu Ülikool).

3. etapp – Mõttekoda ( 23.10.2026, Tallinn, Hestia Hotel Europa (100 in)

Koolitustel osalenud noored ja osalejad teistest piirkondadest koondatakse ühisele arutelule. Fookuses on koolituste tulemuste koondamine, noorte jaoks oluliste teemade kaardistamine ning ideede ettevalmistamine, mis on suunatud kogukonna ja ühiskonna probleemide lahendamisele.

4. etapp – Noorte osalus- ja demokraatia hackathon (31.10.2026, Tallinn, Tallink Spa Hotell (100in)

Noored töötavad meeskondades, arendavad Mõttekojas ette valmistatud ideid edasi ning loovad konkreetsed lahendused ja tegevusplaanid. Tegevus toetab probleemilahendusoskusi, koostööd ja loovust.

5. etapp – Noorte kogukonnaalgatused (november–detsember 2026, Tallinn ja Maardu)

Ellu viiakse kolm noorte algatust, igas kuni 50 osalejat. Algatused põhinevad hackathon’il välja töötatud ideedel ja võivad hõlmata teavitustegevusi, arutelusid või kogukondlikke lahendusi.

6. etapp – Kokkuvõte ja tulemuste levitamine (detsember 2026)

Tagasiside kogumine, tulemuste hindamine, kogemuste jagamine partnerite ja sihtrühmadega ning jätkutegevuste kaardistamine.

Oodatavad tulemused

• Projekti tegevustes osaleb vähemalt 370 noort: koolitustel 90, Mõttekojas 30, hackathon’il 100, kogukonnaalgatustes kuni 150.
• Kaasatud on üle 30 eksperdi ja 38 noortevaldkonna spetsialisti.
• Vähemalt 40% osalejatest liigub ühest etapist järgmisse.
• Teadmiste kasv vähemalt 25%, mõõdetuna enne ja pärast tehtavate testidega; vähemalt 70% osalejatest saavutab mõõdetava arengu.
• Ellu viiakse vähemalt 3 kogukonnaalgatust, mis kaasavad täiendavalt 100–150 inimest.

Projekti toetab Haridus- ja Teadusministeerium projektikonkursi „Noorte heaks“ raames.

VI suvekooli „Hoolin, kaasan ja mõistan“ ja kogukondlike tegevuste eesmärk on kaasata erivajadustega ja sotsiaalselt haavatavaid noori, sh NEET-noori, asendushooldusel kasvavaid ja rändetaustaga noori. Programmis arendatakse sotsiaalseid oskusi, digipädevusi ja vaimse tervise teadlikkust ning käsitletakse digisõltuvuse ennetamist ja turvalist digikäitumist. Mitteformaalse õppe kaudu tugevdatakse noorte säilenõtkust, kultuuridevahelist koostööd ja kogukondlikku sidusust. Kokku osaleb üle 200 inimest.

Suvekooli raames viiakse läbi kahepäevane programm, mille eesmärk on kaasata erivajadustega ja haavatavaid noori ning sotsiaal- ja noorsootöö spetsialiste. Programmi käigus suurendatakse teadlikkust vaimsest tervisest, arendatakse sotsiaalseid ja digipädevusi ning toetatakse noorte motivatsiooni oma elu kujundamisel ja ühiskondlikus kaasamises. Suvekool on suunatud noortele (14+) ja spetsialistidele ning toimub mitteformaalse õppe meetoditel. Programm ühendab teoreetilised ja praktilised tegevused ning on üles ehitatud kaasavale ja interaktiivsele osalemisele. Kokku osaleb 60 inimest.

Kodanikunädala raames viiakse ellu 4 kogukondlikku ühistegevust (heategevused sotsiaalse mõjuga), mis toetavad erivajadustega ja sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate noorte kaasamist. Tegevusi korraldab PCE koostöös Tallinna linnaosavalitsuste, lastekoduga, Pagulasabi, Toidupanga, koolidega, sotsiaal- ja noortekeskustega. Programm rakendadab suvekoolis omandatud teadmisi praktikas, arendada noorte sotsiaalseid oskusi, suurendada teadlikkust vaimsest tervisest ning käsitleda vihakõnet ja stereotüüpe läbi ühistegevuse eri rahvuste koostöö. Tegevustes osaleb kuni 160 noort ja 20 spetsialisti.