Viimane aasta oli Eesti kodanikuühiskonna ja noortevõrgustike jaoks tegutsemis- ja koostööperiood. Lisaks kahele põhjalikule kohalikule noorteprojektile toimus 2025. aasta olulisim rahvusvaheline kohtumisplatvorm – Julgeoleku ja kodanikuühiskonna konverents, mis tõi Eestisse eksperdid kolmelt mandrilt. Vaatame tagasi, kuidas need kolm algatust mõjutasid ühiskonna sidusust, noorte kaasatust ja Eesti rolli maailmas.

Noorte ja kogukondade võimestamine läbi ühistegutsemise

See projekt keskendus ühtekuuluvuse süvendamisele erinevate kogukondade vahel, eeskätt noorte ja täiskasvanute seas Harju- ja Tartumaal.

Mis toimus?

• Korraldati kolm oskuste koolitust Tartus ja Tallinnas, mis andsid osalejatele praktilisi tööriistu kultuuridevaheliseks suhtluseks, kriitiliseks mõtlemiseks ja digipädevuseks.

• Noorte häkaton „Jätkusuutlikud lahendused“ kutsus noored välja töötama konkreetseid ettepanekuid tegelikele ühiskondlikele väljakutsetele, nagu tööhõive ja linnaruum.

• Kogukonnapõhised praktikapäevad viisid noored vabatahtlikku töösse – korrastasid parke, aitasid heategevusorganisatsioonides, andes samal ajal võimaluse praktiseerida eesti keelt.

Mida see tõi?
Projekt loobusid ühe silla eri kogukondade vahel. See tugevdas eesti- ja venekeelsete noorte vahelist usaldust, andis praktilist keelekogemust ja viis kahe konkreetse järgprojekti sünnini. Tugevnesid ka kohalikud koostöövõrgustikud.

Noorte võimestamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine

See märkimisväärne algatus suunati spetsiifiliselt riskirühma kuuluvatele noortele, sealhulgas NEET-noortele ja erivajadustega noortele, et aidata neil ületada sotsiaalset isolatsiooni.

Mis toimus?

• Spetsialiseerunud koolitussari (4 temaatilist koolitust) aitas noortel arendada nii sotsiaal-emotsionaalseid oskusi kui ka digipädevust.

• Mõttekoda ja Noortefoorum andsid noortele hääle – nad arutasid sotsiaalset kaasatust ja õiglast rohepööret ning esitasid umbes 10 ideed, millest kolm kujunesid edasisteks projektideks.

• Praktika ja enesealgatused olid projekti süda: noored ise korraldasid kolm üritust, sealhulgas kogukonnapäevi Tallinnas ja toitumisalast võistlust Narvas.

Mida see tõi?
Projektiga suunati tähelepanu süstemaatiliselt äärele surutud noorte vajadustele. Kokku osales üle 470 inimese, kellest 82 said süvendatud koolituse ja üle 200 omandas väärtuslikku praktikat. See tõstis oluliselt nende enesekindlust ja valmisolekut osaleda ühiskonnas.

Julgeoleku ja kodanikuühiskonna konverents 2025

See rahvusvaheline üritus (Green Habito & EuroMeduc võrgustike ühine konverents) tõi Tallinna eksperdid üle kogu maailma, et arutada julgeoleku, arengukoostöö ja kodanikuühiskonna rooli globaalsete kriiside lahendamisel.

Mis toimus?
Konverentsil „Security and Civil Society 2025“ keskenduti poliitika elluviimisele ja praktikale. Üritusel osales üle 120 eksperdi ja praktiku Euroopast, Aafrikast ja Eestist. Toimusid:

• 3 paneeldiskussiooni ja 2 avalik arutelu teemadel alates arenguabi tulevikust kuni kohalike omavalitsuste rollini vastupidavate ühiskondade loomisel.

• Õppevisiidid ja töötoad, mis tegid dialoogi konkreetseks ja käegakatsutavaks.

• Välja töötati konverentsi deklaratsioon ning käivitus uus temaatiline algatus arengukoostöö vallas.

Mida see tõi?
Konverents asetas Eesti kaardile kui olulise arutelukeskuse rahvusvahelises arengukoostöös ja julgeolekupoliitikas. See tõi Eesti kodanikuühiskonna esindajatele otsese kontakti rahvusvaheliste partnerite ja ekspertidega, avades uued koostöövõimalused. Deklaratsioon ja uus algatus jätkavad mõju ka pärast üritust.

---

Ühine pilt: sidusam ühiskond ja tugevam rahvusvaheline hääl

Kolme projekti kombineeritud mõju on selge ja mitmemõõtmeline:

1. Sild kohaliku ja globaalse vahel: Kohalikud noorteprojektid tõstsid Eesti ühiskonna vastupidavust seestpoolt, rahvusvaheline konverents aga integreeris Eesti kogemused ja seisukohad laiemasse maailmaarutellu.

2. Empaatia ja tegevus: Kui noorteprojektid õpetasid noortele teiste (naabrite, erineva taustaga inimeste) mõistmist, siis konverents laiendas seda perspektiivi globaalse solidaarsuse tasandile, näidates Eesti rolli humanitaarkriiside leevendamisel.

3. Põlvkondade ja valdkondade ühendamine: Algatused ühendasid noori ja täiskasvanuid, erasektori ja avalikku sektorit, kohalikke aktiviste ja rahvusvahelisi eksperte, luues rikkalikke ja jätkusuutlikke võrgustikke.

Kokku moodustavad need kolm algatust tervikliku strateegia: investeerimine kohalikku sidususse, tugi kõige haavatavamatele ning Eesti häälte tugevdamine maailmas. Nad näitavad, et tõhus ühiskond areneb siis, kui kohalik panus ja rahvusvaheline mõju käivad käsikäes. Need projektid ei ole lihtsalt möödunud aasta sündmused – need on aluspaksud Eesti jätkusuutlikumaks ja kaasavamaks tulevikuks.